Sotsiaalmaks on maks, millest saadavat tulu kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Sotsiaalmaksu tasub töötaja eest tööandja.
Sotsiaalmaksu tuleb ettevõtjal maksta nii töötasudelt kui ka erisoodustustelt. Mõningatel erijuhtudel tasub sotsiaalmaksu Eesti riik – näiteks erinevate hooldajatoetust saavate isikute ning paljulapseliste perede eest. Samuti tasub sotsiaalmaksu riik nende äriühingute töötajate eest, kellele on määratud töövõime kaotus 40% või enam.
Sotsiaalmaksu määr on 33 % maksustatavalt summalt. Alates 01.01.2017 on uueks sotsiaalmaksu määraks 32,5 %.
Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaksu maksavad ka mitteresidendi püsivad tegevuskohad ning erisoodustusi tehes kõik tööandjad). Lisaks ettevõtte tulumaksu tasumisele on teil tööandjana kohustus pidada kinni ja tasuda Maksu- ja Tolliametile ka töötajate tulumaks.
Füüsilise isiku tulumaksumäär 2016. aastal on 20%. Tulumaksuvaba miinimum on 170 eurot kuus. Lisaks tulumaksule tuleb teil töötaja tulust kinni pidada ka kohustusliku kogumispensioni makse ning töötuskindlustusmakse. Samuti tuleb tasuda töötaja brutotulult sotsiaalmaksu.
Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse maksmine, kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja ametnikule teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral.
Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr aastatel 2015–2018 on 1,6% töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.
Tööandja töötuskindlustusmakse määr aastatel 2015–2018 on 0,8% töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.
2001. aastal vastu võetud kogumispensionide seadus eesmärgiga luua kogumispensioni sissemakseid sooritanud isikule võimalus saada pensionieas lisaks riiklikule pensionikindlustusele täiendavat sissetulekut. Nimetatud seadus sätestas kogumispensioni sisse- ja väljamaksete tegemise tingimused ja korra ning pensionifondide moodustamise ja toimimise alused. Kogumispensioni liigid on kohustuslik kogumispension ja täiendav kogumispension. Kohustuslik kogumispension on seaduse kohaselt tagatud perioodiline hüvitis, mille saamiseks omandatakse isiku eest makstud sotsiaalmaksu ja isiku enda täiendavate maksete eest pensionifondi osakuid ning mis makstakse välja pensionifondist või kindlustusandja poolt. Täiendav kogumispension on hüvitis, mille saamiseks omandatakse vabatahtlikult ja omavahendite arvel pensionifondi osakuid või sõlmitakse pensionikindlustuse leping selles seaduses sätestatud tingimuste kohaselt ning mille suhtes kohaldatakse tulumaksuseaduses sätestatud soodustusi.
Erisoodustus on selline kulu (hüve), mida loetakse võrdväärseks palgaga. Erisoodustus rakendub ainult füüsilisele isikule, kes on ettevõttega seotud.
Seega on erisoodustus rahaliselt hinnatav kaup või teenus, mida tööandja töötajale annab tasuta või soodushinnaga. Just seetõttu, et tegemist on oma töötajaga. Juhul kui soodushinda pakutakse kõigile, siis ei ole tegemist erisoodustusega.
Erisoodustusena ei loeta töö tegemise jaoks vajalikke kulutusi, nt tööriided ja nende pesemine ei ole erisoodustuse kulu. Sünnipäevaks kingitud lilli ja joogivett ei loeta samuti erisoodustuseks.
Erisoodustus peab olema töötaja jaoks rahalise väärtusega, st nagu oleks tegemist palgalisaga.
Maksuvaba tulu on riigipoolne soodustus residendist füüsilisele isikule, selle tulub saab ta enda maksustatavast summast maha arvata.
Maksuvaba tulu 2016. aastal on 2 040 €. Ühes kuus on see 170 €.
Avaleht 
Raamatupidamine 
Veebimajutus 
Tarkvara 
Kontakt