Kirjete näitamine siltide järgi: Personaliarvestus

Vaata kasulikke õppevideosid Eesti Punaselt Ristilt.

Ehk päästad Sinagi kellegi elu!

2001. aastal vastu võetud kogumispensionide seadus eesmärgiga luua kogumispensioni sissemakseid sooritanud isikule võimalus saada pensionieas lisaks riiklikule pensionikindlustusele täiendavat sissetulekut. Nimetatud seadus sätestas kogumispensioni sisse- ja väljamaksete tegemise tingimused ja korra ning pensionifondide moodustamise ja toimimise alused. Kogumispensioni liigid on kohustuslik kogumispension ja täiendav kogumispension. Kohustuslik kogumispension on seaduse kohaselt tagatud perioodiline hüvitis, mille saamiseks omandatakse isiku eest makstud sotsiaalmaksu ja isiku enda täiendavate maksete eest pensionifondi osakuid ning mis makstakse välja pensionifondist või kindlustusandja poolt. Täiendav kogumispension on hüvitis, mille saamiseks omandatakse vabatahtlikult ja omavahendite arvel pensioni­fondi osakuid või sõlmitakse pensionikindlustuse leping selles seaduses sätestatud tingimuste kohaselt ning mille suhtes kohaldatakse tulumaksuseaduses sätestatud soodustusi.

Kogumispensionide seadus

Miinimumnõuded on toodud väikeettevõtete või ettevõtte eraldiasetsevate struktuuriüksuste kohta, kus on vähem kui 25 töötajat. Lisaks on toodud nõuded ettevõtete kohta, kus on töötajaid üle 25-e.

Seaduseandja võimaldab maksumaksjal dokumentaalselt mitte tõendatud olukorras kanda kuludesse ja hüvitada töötajale (või siis juhatuse- ja kontrollorgani liikmele) ettevõtlusega seotud sõidud.

Selle tarvis on vaja pidada sõidupäevikut.

Hüvitise maksuvabad piirmäärad on 335 € kalendrikuus (0,30 € ühe kilomeetri kohta).

Tulumaksuseadus

Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord

Paberkandjal töövõimetuslehe edastamine:

Tööandja esitab töövõimetuslehe (hooldusleht, sünnitusleht, lapsendamisleht ja tööandja osaluseta haigusleht) originaali või tööandja poolt hüvitamisele kuuluva lehe koopia koos saatekirja ja vajalike lisadega haigekassasse seitsme kalendripäeva jooksul alates töötajalt töövõimetuslehe saamise päevast.

Töövõimetuslehe osale „Täidab tööandja" märgib tööandja registrikoodi, nime, töötaja põhipalga ja muud vajalikud andmed.

Personaliarvestus on klassikaline personalijuhtimise valdkond. See tähendab andmete kogumist ettevõttes töötavate inimeste kohta, selle info haldamist, säilitamist ning töötlemist (aruandlus). Personaliarvestus peab vastama seadusandluse nõuetele ning ettevõtte vajadustele.

Personaliarvestusele toetudes saab tööandja infot tööjõu voolavuse, tootlikkuse, koolituskulude, staaži, haiguspäevade arvu jm kohta.

Personaliarvestusega tegeleb tavaliselt personalispetsialist, väiksemates ettevõtetes ka sekretär või raamatupidaja, lisaks on võimalik see teenus ka sisse osta. See sõltub väga palju ettevõtte suurusest, struktuurist, tegevusvaldkonnast jne, aga kui töötajate arv on juba 50, siis peaks firmas olema personaliarvestaja või tuleks see teenus sisse osta. 100 inimesega ettevõttes peaks lisaks personaliarvestajale töötama ka juba personalijuht.